Korilase maikuu

 

Maikuus on kevad oma õigused täiega kehtestanud, loodus lokkab, rohi rohetab, kõik tärkab ja areneb. Ka korilane on elevil, nüüd saab ta loodusest jälle endale üht-teist kasulikku leida.

Üks armsamaid tee- ja ravimtaimi, mida mais leida võib, on nurmenukk. Tutvustamist ta ei vaja, lastena oleme ilmselt kõik nurmenuku kimbukesi vaasi korjanud.

Nurmenukuõied sobivad kuivatamiseks ning neist saab maitsva kuldkollase tee. Õietee toob leevendust köha puhul, suurendab higi- ja uriinieritust. Oluliselt tugevam toime on nurmenuku juurtel, mida tuleks koguda sügisel. Siiski maitseb õietee märksa paremini. Ärge unustage ka lehti. Nurmenuku lehed on hinnatud eelkõige suure C- vitamiini sisalduse poolest, mistõttu soodustavad nad tervenemist ja tugevdavad organismi. Lisage neid salatitele või krõmpsutage niisama. Võib ka talveks sügavkülmutada. Lehtede kuivatamisel ei ole suurt mõtet, sest kuivatades C- vitamiin hävib peaaegu täielikult.

Mais- juunis alustab ka kuusk kasvuspurti ning okste tippudesse ilmuvad pehmed, aromaatsed,  vaigused helerohelised kasvud. Kuusekasvud on korjamiseks parimad paari cm pikkuselt. Kuusekasvudel on mikroobi- ja põletikuvastane mõju, nende hapukas maitse tulenebki sidrun- ja askorbiinhappest (C- vitamiin), aromaatne lõhn aga eeterlikest õlidest.

Värskete võrsetega võib maitsestada joogivett. Selleks võiks neid enne muljuda, et eeterlikud õlid valla päästa. Head maitset annavad nad ka toiduõlile ja äädikale. Neid võib lisada smuutile, küpsetistele ja selle tarbeks talvele mõeldes ka sügavkülmutada. Palju kasutatakse ka kuusevõrsesiirupit, mis annab hea maitse salatikastmetele, lihamarinaadidele või tee sisse lisatuna.

Siirupid võib teha kahte moodi. Kuumutamata siirupi saad kui paned purki värsked võrsed kihiti suhkruga. Võrsed ja suhkru võiks panna umbes pooleks, kindlasti nii, et võrsed oleks kaetud, et ei tekiks kuivamist ega käärimist. Kinnist purki tuleks hoida külmkapis või jahedas keldris, aeg-ajalt võib loksutada. Nädalate möödudes hakkab suhkur sulama võttes kaasa võrsetest head maitsed ja toitained. Siirup on valmis, kui kõik suhkur on sulanud, siis kurna ja hoiusta valmis siirup külmkapis.

Kuumutatud siirupit võid teha ka kahte moodi. Kalla liitrile värsketele võrsetele liiter keeva vett, lase korraks keema ja jäta üleöö tõmbama. Järgmisel päeval kurna ja lisa liitri keeduse kohta üks kg suhkrut, võid lisada maitseks sidrunimahla või sidrunhapet. Kuumuta siirup läbi kuni suhkur on sulanud, kalla pudelitesse ja sulge õhukindlalt.

Või siis nii, et valmistamiseks keeda siirup veest ja suhkrust (1 l vett, 1 kg suhkrut). Pane nõusse 1 l võrseid ja kalla neile kuum siirup peale. Lase tõmmata. Mina tavaliselt jätan siirupi tõmbama üleöö. Jahtunud tõmmis kurna, lase korraks uuesti keema, võid lisada maitseks ka veidi sidrunimahla või – hapet ja kalla pudelitesse ning sulge õhukindlalt. Siirupi kuumutamise kestvusest sõltub ka siirupi värv, mida kauem kuumutada, seda tumedama siirupi saad kuid kaotad sisus, toimeained vähenevad. Mina olen siinkohal seisukohal, et ilu ei sünni patta panna ja eelistan pigem sisu välimusele. Kuumutan umbes 5- 10 min, et olla kindel paremas säilivuses. Kui tahan veidi tumedamat siirupit, peaks kuumutama vähemalt 30 min.

Kuusevõrseid võib ka kuivatada. Kuivatatud või ka sügavkülmast võetud kuusekasvudest tee valmistamiseks võta 1 kl vee kohta 2 spl kasve, lase tõmmata termoses 10-12 h ja juua 3 korda päevas klaasitäis köha leevendamiseks.

Sarnaselt kuusele võib koguda ka männikasve. Kasuta värskelt või kuivata talveks. Hästi mõjub ülemiste hingamisteede korral männikasvu aur. Võta 0,5 l keeva vee kohta peotäis kasve, lase paar minutit tõmmata ja saadki auru sisse hingata. Tee tegemiseks võta klaasi vee kohta 2 spl peenestatud kasve, lase korraks keema ja lase soojas tõmmata 45 min. Juua soojalt veerand klaasi korraga 4-5 korda päevas. Aitab köha puhul röga lahtistada. Männikasve võib kasutada ka nohu- ja köhasalvide valmistamisel.

Esimesed kollased õiekesed toob meile näha paiseleht. Paiseleht on antiseptiline ja põletikuvastane, rögalahtistav, mistõttu kasutatakse teda enamasti köhateena. Võib korjata nii lehti kui õisi, enamlevinud on siiski lehtede korjamine. Pane aga tähele, et esmalt paiseleht õitseb ja lehed ilmuvad hoopis hiljem. Lehti tuleb kuivatada tagurpidi asetatult ühekordse kihina ja kindlasti mitte segada, et vältida kuivatatud lehtede tumenemist. Ja nagu nimigi ütleb, sobib ta ka nahahädade leevendamiseks. Selleks aseta muljutud lehed haigele kohale.

Paiselehe „vanemat õde“, kaugelt vaadates sarnaste kollaste õitega võilille, leidub meil kasvamas igal pool. Korja võililleõisi kui soovid teha magusat õiesiirupit, nö võilillemett. Parema maitse huvides korja ainult kollaseid kroonlehti.

Siirupi valmistamiseks kalla liiter kollaseid kroonlehti üle keeva veega, lisa veidi sidrunit ja keeda vaiksel kuumusel umbes 20 min. Mina olen maitseks lisanud vahel ka vaniljekauna. Kurna ja lisa keeduse 1l kohta  1 kg suhkrut. Kuumuta vaiksel tulel kuni suhkur on sulanud ja siirup sobiva paksusega. Võilillesiirupit kauem kuumutades vesi aurustub ja saad paksema siirupi. Siirupit võid lisaks toitude maitsestamisele kasutada ainevahetuse korrastamiseks. Selleks võta enne sööki 1-2 spl siirupit.

Raviks tarvitatakse peamisel võilillejuuri, mida korjatakse sügisel alates septembrist või kevadel kuni õitsemiseni. Ürti kogutakse õitsemise ajal mais ja juunis. Kasutatakse eelkõige kergemate seedehäirete (kõhugaasid, täiskõhutunne) leevendamiseks. Juuretõmmis lahtistab sapikive ja mõjub hästi maksale.

Väike soovitus siia juurde. Kui käid looduses taimi korjamas, too endale võimaluse korral kaasa ka allikavett. Allikavesi on hea joogiks ja siirupid võiks ka allikaveega teha, siis on magus neste veel parem looduse and.