Korilase maikuu

 

Maikuus on kevad oma Ă”igused tĂ€iega kehtestanud, loodus lokkab, rohi rohetab, kĂ”ik tĂ€rkab ja areneb. Ka korilane on elevil, nĂŒĂŒd saab ta loodusest jĂ€lle endale ĂŒht-teist kasulikku leida.

Üks armsamaid tee- ja ravimtaimi, mida mais leida vĂ”ib, on nurmenukk. Tutvustamist ta ei vaja, lastena oleme ilmselt kĂ”ik nurmenuku kimbukesi vaasi korjanud.

NurmenukuĂ”ied sobivad kuivatamiseks ning neist saab maitsva kuldkollase tee. Õietee toob leevendust köha puhul, suurendab higi- ja uriinieritust. Oluliselt tugevam toime on nurmenuku juurtel, mida tuleks koguda sĂŒgisel. Siiski maitseb Ă”ietee mĂ€rksa paremini. Ärge unustage ka lehti. Nurmenuku lehed on hinnatud eelkĂ”ige suure C- vitamiini sisalduse poolest, mistĂ”ttu soodustavad nad tervenemist ja tugevdavad organismi. Lisage neid salatitele vĂ”i krĂ”mpsutage niisama. VĂ”ib ka talveks sĂŒgavkĂŒlmutada. Lehtede kuivatamisel ei ole suurt mĂ”tet, sest kuivatades C- vitamiin hĂ€vib peaaegu tĂ€ielikult.

Mais- juunis alustab ka kuusk kasvuspurti ning okste tippudesse ilmuvad pehmed, aromaatsed,  vaigused helerohelised kasvud. Kuusekasvud on korjamiseks parimad paari cm pikkuselt. Kuusekasvudel on mikroobi- ja pÔletikuvastane mÔju, nende hapukas maitse tulenebki sidrun- ja askorbiinhappest (C- vitamiin), aromaatne lÔhn aga eeterlikest Ôlidest.

VĂ€rskete vĂ”rsetega vĂ”ib maitsestada joogivett. Selleks vĂ”iks neid enne muljuda, et eeterlikud Ă”lid valla pÀÀsta. Head maitset annavad nad ka toiduĂ”lile ja ÀÀdikale. Neid vĂ”ib lisada smuutile, kĂŒpsetistele ja selle tarbeks talvele mĂ”eldes ka sĂŒgavkĂŒlmutada. Palju kasutatakse ka kuusevĂ”rsesiirupit, mis annab hea maitse salatikastmetele, lihamarinaadidele vĂ”i tee sisse lisatuna.

Siirupid vĂ”ib teha kahte moodi. Kuumutamata siirupi saad kui paned purki vĂ€rsked vĂ”rsed kihiti suhkruga. VĂ”rsed ja suhkru vĂ”iks panna umbes pooleks, kindlasti nii, et vĂ”rsed oleks kaetud, et ei tekiks kuivamist ega kÀÀrimist. Kinnist purki tuleks hoida kĂŒlmkapis vĂ”i jahedas keldris, aeg-ajalt vĂ”ib loksutada. NĂ€dalate möödudes hakkab suhkur sulama vĂ”ttes kaasa vĂ”rsetest head maitsed ja toitained. Siirup on valmis, kui kĂ”ik suhkur on sulanud, siis kurna ja hoiusta valmis siirup kĂŒlmkapis.

Kuumutatud siirupit vĂ”id teha ka kahte moodi. Kalla liitrile vĂ€rsketele vĂ”rsetele liiter keeva vett, lase korraks keema ja jĂ€ta ĂŒleöö tĂ”mbama. JĂ€rgmisel pĂ€eval kurna ja lisa liitri keeduse kohta ĂŒks kg suhkrut, vĂ”id lisada maitseks sidrunimahla vĂ”i sidrunhapet. Kuumuta siirup lĂ€bi kuni suhkur on sulanud, kalla pudelitesse ja sulge Ă”hukindlalt.

VĂ”i siis nii, et valmistamiseks keeda siirup veest ja suhkrust (1 l vett, 1 kg suhkrut). Pane nĂ”usse 1 l vĂ”rseid ja kalla neile kuum siirup peale. Lase tĂ”mmata. Mina tavaliselt jĂ€tan siirupi tĂ”mbama ĂŒleöö. Jahtunud tĂ”mmis kurna, lase korraks uuesti keema, vĂ”id lisada maitseks ka veidi sidrunimahla vĂ”i – hapet ja kalla pudelitesse ning sulge Ă”hukindlalt. Siirupi kuumutamise kestvusest sĂ”ltub ka siirupi vĂ€rv, mida kauem kuumutada, seda tumedama siirupi saad kuid kaotad sisus, toimeained vĂ€henevad. Mina olen siinkohal seisukohal, et ilu ei sĂŒnni patta panna ja eelistan pigem sisu vĂ€limusele. Kuumutan umbes 5- 10 min, et olla kindel paremas sĂ€ilivuses. Kui tahan veidi tumedamat siirupit, peaks kuumutama vĂ€hemalt 30 min.

KuusevĂ”rseid vĂ”ib ka kuivatada. Kuivatatud vĂ”i ka sĂŒgavkĂŒlmast vĂ”etud kuusekasvudest tee valmistamiseks vĂ”ta 1 kl vee kohta 2 spl kasve, lase tĂ”mmata termoses 10-12 h ja juua 3 korda pĂ€evas klaasitĂ€is köha leevendamiseks.

Sarnaselt kuusele vĂ”ib koguda ka mĂ€nnikasve. Kasuta vĂ€rskelt vĂ”i kuivata talveks. HĂ€sti mĂ”jub ĂŒlemiste hingamisteede korral mĂ€nnikasvu aur. VĂ”ta 0,5 l keeva vee kohta peotĂ€is kasve, lase paar minutit tĂ”mmata ja saadki auru sisse hingata. Tee tegemiseks vĂ”ta klaasi vee kohta 2 spl peenestatud kasve, lase korraks keema ja lase soojas tĂ”mmata 45 min. Juua soojalt veerand klaasi korraga 4-5 korda pĂ€evas. Aitab köha puhul röga lahtistada. MĂ€nnikasve vĂ”ib kasutada ka nohu- ja köhasalvide valmistamisel.

Esimesed kollased Ă”iekesed toob meile nĂ€ha paiseleht. Paiseleht on antiseptiline ja pĂ”letikuvastane, rögalahtistav, mistĂ”ttu kasutatakse teda enamasti köhateena. VĂ”ib korjata nii lehti kui Ă”isi, enamlevinud on siiski lehtede korjamine. Pane aga tĂ€hele, et esmalt paiseleht Ă”itseb ja lehed ilmuvad hoopis hiljem. Lehti tuleb kuivatada tagurpidi asetatult ĂŒhekordse kihina ja kindlasti mitte segada, et vĂ€ltida kuivatatud lehtede tumenemist. Ja nagu nimigi ĂŒtleb, sobib ta ka nahahĂ€dade leevendamiseks. Selleks aseta muljutud lehed haigele kohale.

Paiselehe „vanemat Ă”de“, kaugelt vaadates sarnaste kollaste Ă”itega vĂ”ilille, leidub meil kasvamas igal pool. Korja vĂ”ililleĂ”isi kui soovid teha magusat Ă”iesiirupit, nö vĂ”ilillemett. Parema maitse huvides korja ainult kollaseid kroonlehti.

Siirupi valmistamiseks kalla liiter kollaseid kroonlehti ĂŒle keeva veega, lisa veidi sidrunit ja keeda vaiksel kuumusel umbes 20 min. Mina olen maitseks lisanud vahel ka vaniljekauna. Kurna ja lisa keeduse 1l kohta  1 kg suhkrut. Kuumuta vaiksel tulel kuni suhkur on sulanud ja siirup sobiva paksusega. VĂ”ilillesiirupit kauem kuumutades vesi aurustub ja saad paksema siirupi. Siirupit vĂ”id lisaks toitude maitsestamisele kasutada ainevahetuse korrastamiseks. Selleks vĂ”ta enne sööki 1-2 spl siirupit.

Raviks tarvitatakse peamisel vĂ”ilillejuuri, mida korjatakse sĂŒgisel alates septembrist vĂ”i kevadel kuni Ă”itsemiseni. Ürti kogutakse Ă”itsemise ajal mais ja juunis. Kasutatakse eelkĂ”ige kergemate seedehĂ€irete (kĂ”hugaasid, tĂ€iskĂ”hutunne) leevendamiseks. JuuretĂ”mmis lahtistab sapikive ja mĂ”jub hĂ€sti maksale.

VÀike soovitus siia juurde. Kui kÀid looduses taimi korjamas, too endale vÔimaluse korral kaasa ka allikavett. Allikavesi on hea joogiks ja siirupid vÔiks ka allikaveega teha, siis on magus neste veel parem looduse and.