Mida korjata loodusest varakevadel?

Ilusad ilmad tõmbavad paljusid meist lausa magnetiga loodusesse. Hea on nautida ilusat ilma, linnulaulu, oja vulinat, metsa lõhna ja tulla tagasi laetuna, värske meele ja uue energiaga.

Astu vahel matkarajalt kõrvale ja vaata, mis seal kasvab, kas tunned neid taimi ja puid? Kevadisest loodusest saab juba üht-teist ka koju kaasa korjata.

Männimetsades kasvab tavaliselt ka pohli. Varakevadel, kohe peale lume sulamist, on hea võimalus koguda pohlalehti, mille toime on sarnane leesikale. Pohlalehetee on põletikuvastane, hea diureetikum ja nõrgalt vererõhku alandava toimega. Seda võib juua köha, külmetuse ja hingamisteede haiguste korral. Rohkem tuntud on ta põiehaiguste leevendajana.

Islandi käokõrv on samblik, mida võib korjata aastaringselt, kuid parimate omadustega on ta hiliskevadel ja – sügisel. Oma rögalahtistava toime tõttu on ta tuntud köharavim, toob leevendust hingamisteede põletike, bronhiaalastma ja kopsupõletiku korral. Et mõrudust vähendada, soovitatakse kallata samblik üle umbes 60 kraadise veega, lasta 10-15 min tõmmata ja juua kohe.

Tinktuuriks ja teeks saab koguda kasepungi, seda seni kuni roheline leheke hakkab pungast välja paistma.

Kasepungad aitavad vedelikke kehast välja viia, kuid sisaldavad ka palju vaikaineid, seetõttu soovitatakse nad sellisel puhul asendada hoopis kaselehtedega. Kasepungadest tehtud tinktuur on aga hea valuvaigisti liigestele. Tinktuuri valmistamiseks vala 2-3 spl pungi üle 0,5 l viinaga, lase pimedas kohas 2 kuud tõmmata, aeg- ajalt loksuta. Selle tinktuuriga määri valutavaid liigeseid. Sirelipungatinktuuri valmista ja kasuta samamoodi nagu kasepungatinktuuri.

Soe päike meelitab maa seest välja esimesed rohelised nupsud. Noored lehed ja võrsed on maitsvad, sisaldavad mitmeid kasulikke vitamiine ja mineraale.

Värske kõrvenõges on tulvil vitamiine ja mineraale, peletab väsimuse ja annab energiat. Võid lisada nõgest smuutile, pirukatele, hautistele, küpsetistele. Smuuti valmistamisel võid nõgese lisada blenderisse töötlemata. Blender hakib ta nii peeneks, et nõges joogi sees ei kõrveta. Smuutil on lihtsalt veidi särtsu sees. Nõgest võib sarnaselt spinatile lisada ka pastataignale. Selleks purusta nõges enne köögikombainis või kupata kergelt läbi.

Naat on juba tuttav kevadine ärataja. Korja hästi noori lehti, mis ei ole veel avanenud, need on maitsvamad. Naati võid samuti lisada smuutidele, supile, omletile, pirukatesse, teha pestot jne

Nurmenukulehed on väga vitamiinirikkad. Korja nooremaid lehti ja lisa neid salatile.

Põdrakanepivõrsed näevad lähemalt vaadates välja nagu matsakad eksootilised palmikesed. Nad on mahlakad ja samuti pungil vitamiine ja toitaineid. Korja 10-15  cm pikkusi võrseid, mis ei ole veel väga lahti läinud. Sobivad lisada hakitult salatile ning teha neist nö vaesemehe sparglit. Selleks kuumata võrsed kergelt pannil võiga üle ja saad maitsva praelisandi.

Karulauk on samuti varakevadine virgutaja. Kuna karulaugu lehed on sarnased mürgisele maikellukesele ja aedades kasvavale sügislillele, korja teda vaid siis kui oled täiesti kindel.

Peeneks hakitud karulauk  koos küüslaugu ja terakese soolaga on hea koostisosa maitsevõi valmistamiseks. Temast võib teha ka pestot, suppi, lisada salatitele.