Kuidas valmistada?
On kaks viisi- külm- ja kuummeetod, kui nii võib nimetada.
Lihtsaim valmistusviis- ilma kuumutamata.
Lihtsaim viis on selline, et värskelt korjatud kuusevõrsed tuleb panna suhkruga kihiti purki, purgile kaas peale ja purk panna külmkappi. Aeg- ajalt võib purki raputada, et sisu seguneks paremini. Suhkru sulamine võtab külmikutemperatuuril aega nädalaid, isegi kuu või rohkem. Siirup on valmis, kui võrsed on kaotanud oma rohelise värvi, muutunud pruunikaks ning suhkrust on saanud vedelik. Siis kurna võrsed välja ning saadud siirupit hoiusta samuti külmkapis, kus ta säilib vähemalt aasta. Kui kaua täpselt, ei oska öelda, sest minul saab ta uueks hooajaks lihtsalt otsa.
Sarnane, kuid tervislikum variant on selline, et suhkru asemel kasutan mett. Mesi võiks sellisel juhul olla vedelam, et võrsed saaksid meega kenasti kaetud. Samamoodi panen purki võrsed kihiti meega ning hoian purki külmkapis, kuni siirup valmis.
Kui soovid kauem säilitada, kasuta kuummeetodit.
Kuummeetodil valmistatud siirupit ei pea säilitama külmkapis. Suure suhkrusisalduse tõttu säilib ta hästi ka keldris või muus jahedamas hoiuruumis. Avatud pudelit soovitan siiski külmkapis hoida, toatemperatuuril seistes võib ta hallitama minna.
Mina panen potti võrsed ja vee, arvestan liitri võrsete kohta liiter vett. Lasen poti sisu korraks keema ning keeran siis “tule alt ära”. Jätan nad niimoodi tõmbama järgmise päevani. Siis kurnan võrsed välja, lisan tõmmisele suhkru. Arvestan liitri vedeliku kohta kilogrammi suhkrut, lasen saadud segu keema ja keedan vaiksel tulel u 10 minutit, eemaldades peale tekkinud vahu. Kes soovib, võib lisada ka veidi sidrunimahla. Mina ei näe pikal keetmisel mõtet, maitse sellest paremaks ei lähe. Tõsi, kui soovid tumedama tooniga siirupit, peaksid segu kuumutama vähemalt 30 minutit. Pika keetmise tulemusena olen saanud isegi roosa siirupi, aga selleks kulus minu mäletamist mööda ikka 2 või isegi 3 tundi. Kui siirup on valmis, villi ta purki või pudelisse.
Kasutamine
Kuusevõrsesiirup sobib väga hästi salatikastme komponendiks, lihamarinaadidesse lisamiseks, lihtsalt tee magustamiseks. Miks mitte ka magustoitudesse ning julgemad lisavad kuusevõrsesiirupi isegi kohvile.
]]>
Mai on nagu soojendusbänd Suurele Suvele. Kõik on roheline, kasvab kiiresti, üha rohkem värvikirevust ilmub niidule ja aasale. Millised lõhnad ja aroomid… Usin korilane on nüüd, juunis eriti hoolas, sest juuni ja juuli on taimede tipphooaeg.
Tuletan meelde, milliseid ravimtaimi võiks korjata juunis. Päris täpseid soovitusi kindlasti siin anda ei saa, tuleb jälgida looduse kulgu, millal on parim korjeaeg, sest olenevalt kevadest võib see nihkuda nädalaid ette või tahapoole.
Loodetavasti oled mais jõudnud juba varuda endale nurmenukuõisi, paiselehte. Kuusekasvud alustavad mais ja neid saab korjata veel juuni alguses.
Kindlasti võiks korjata kortslehte, mis on oma tagasihoidlikkuses siiski väga kaunis taim. Varahommikuti võid lehekaenlast leida sinna kogunenud kastepiisku, mille kohta kunagi usuti, et sellega näo pesemine teeb sind nooremaks. Kortslehel korjatakse kogu ürti või lehti. Kortsleht on eelkõige naiste taim, sest aitab nii ennetada kui leevendada mitmesuguseid nn naistehädasid. Teda soovitatakse kasutada kerge kõhulahtisuse ja liigse emakaverejooksu korral. Välispidiselt sobib põletikuvastaseks kompressiks haavade korral ning allergiliste nahavaevuste leevendamiseks. Kortsleht on leebe taim ning teda võivad kasutada ka rasedad ja imetavad emad.
Kõrvenõgese lehti tuleks koguda õitsemise ajal, maist septembrini. Kasutatakse kergemate liigesevalude leevendamiseks ning uriinierituse suurendamiseks kergemate urineerimisvaevuste korral. Levinud on nõgesetee joomine nö vere parandamiseks, kuna suure rauasisalduse tõttu aitab ta leevendada rauavaegusaneemiat. Sobib hästi ka peale antibiootikumikuuri tervise tugevdamiseks ja soole mikrofloora taastamiseks. Teed joo kuurina, mitte rohkem kui 4 nädalat järjest.
Kask– jällegi üks hea taim, mis pealegi on kõigile tuttav. Kaselehtede parim korjeaeg on juunis, kui lehed on veel piisavalt noored. Kuid tegelikkuses võib neid korjata ka hiljem, sest toimeainesisaldus ei muutu ka lehtede vananemisel. Kaselehti soovitatakse kasutada uriinierituse suurendamiseks, nad aitavad kehast vett välja ajada.
Põldosi, mis meenutab väikest käharat kuusekest, on hinnatud taim põiepõletiku korral ja uriinierituse suurendajana. Ehk tema toime on sama nagu kaselehtedel. Kuid kuna põldosi sisaldab räniühendeid, võikski, kui on valida kase ja põldosja vahel, valida hoopis kaselehed. Mugavam koguda ja on ka ohutumad.
Metsast leiab ka mustikalehti, mida võib korjata alates maist kuni septembrini. Mustikalehed on abiks diabeedihaigetele, sest neil on võime vähendada veres suhkrusisaldust.
Kui paiseleht on õitsenud, hakkavad kasvama suured lapergused kerge halli kirmega kaetud lehed. Lehtedest saab teha teed, mida juua köha puhul. Jäta aga meelde, et lehti tuleks kuivatada ühekordse kihina, nö tagurpidi asetatult ja neid ei tohi kuivatamise ajal segada.
Juunis alustavad õitsemist ka raudrohud, kes õnneks näitavad meile oma õisi piisavalt kaua ja nende korjamise aeg on pikem. Raudrohi on põletikuvastase toimega, spasme lõõgastav , söögiisu ja seedimist soodustav. Soovitatakse kasutada ka menstruatsioonivalude korral. Küll ei tohi teda tarvitada rohkem kui paar nädalat järjest, sest soodustab vere hüübimist ehk võib tekitada trombe.
Aiast leiad, kui oled varem selle eest hoolitsenud, melissi, teekummelit ja saialille.
Melissi lehti korja kindlasti enne õitsemist ja enne keskpäeva, sest siis on eeterlike õlide sisaldus kõige kõrgem. Tarvita meliss ära poole aasta jooksul, sest needsamad eeterlikud õlid, mida sa parimal korjeajal korjates kokku kogusid, ei ole väga püsivad ning kevadeks on nad juba haihtunud. Meliss on üks stressitee koostisosadest, sest ta on rahustav ning aitab ka uinumisraskuste puhul. Samuti on ta lihtsalt väga hea joogiteeks.
Teekummeli õisi saad samuti koguda terve suve jooksul, vastavalt õitsemisele. Teekummel on enimkasutatav ravimtaim, mida antakse maitsta juba beebidele. Kummel on toimelt põletikuvastane ning aitab leevendada kõhuhädasid ja –gaase. Samuti on ta nõrgalt rahustav ja higile ajav. Kui teekummelit kodus aias sel aastal ei kasva, võid koguda ka lõhnava kummeli õisikuid, sest nende taimede toime on sarnane.
Saialille saab koguda samuti suvi läbi. Saialille kasutatakse tihti nahahoolduses ja –ravis salvide koostises. Samuti suurendab saialill sapieritust ning ergutab seedetegevust.
Tuletasin meelde, milliseid enamkasutatavaid ja tuntumaid taimi võiksid sa korjata. Tegelikult on meie loodus sel ajal palju rikkam ning metsast ja aasalt leiad vajadusel veel rohkem, veel spetsiifilisemaid taimi, mis võiksid just sulle meeldida ja sobida. Ole avatud, uuri ja pane tähele, mis kasvab seal kus sa liigud ja kas tema on just see taim, mis võiks sulle abi ja kasu tuua
Astu vahel matkarajalt kõrvale ja vaata, mis seal kasvab, kas tunned neid taimi ja puid? Kevadisest loodusest saab juba üht-teist ka koju kaasa korjata. 
Männimetsades kasvab tavaliselt ka pohli. Varakevadel, kohe peale lume sulamist, on hea võimalus koguda pohlalehti, mille toime on sarnane leesikale. Pohlalehetee on põletikuvastane, hea diureetikum ja nõrgalt vererõhku alandava toimega. Seda võib juua köha, külmetuse ja hingamisteede haiguste korral. Rohkem tuntud on ta põiehaiguste leevendajana.
Islandi käokõrv on samblik, mida võib korjata aastaringselt, kuid parimate omadustega on ta hiliskevadel ja – sügisel. Oma rögalahtistava toime tõttu on ta tuntud köharavim, toob leevendust hingamisteede põletike, bronhiaalastma ja kopsupõletiku korral. Et mõrudust vähendada, soovitatakse kallata samblik üle umbes 60 kraadise veega, lasta 10-15 min tõmmata ja juua kohe.
Tinktuuriks ja teeks saab koguda kasepungi, seda seni kuni roheline leheke hakkab pungast välja paistma.
Kasepungad aitavad vedelikke kehast välja viia, kuid sisaldavad ka palju vaikaineid, seetõttu soovitatakse nad sellisel puhul asendada hoopis kaselehtedega. Kasepungadest tehtud tinktuur on aga hea valuvaigisti liigestele. Tinktuuri valmistamiseks vala 2-3 spl pungi üle 0,5 l viinaga, lase pimedas kohas 2 kuud tõmmata, aeg- ajalt loksuta. Selle tinktuuriga määri valutavaid liigeseid. Sirelipungatinktuuri valmista ja kasuta samamoodi nagu kasepungatinktuuri.
Soe päike meelitab maa seest välja esimesed rohelised nupsud. Noored lehed ja võrsed on maitsvad, sisaldavad mitmeid kasulikke vitamiine ja mineraale.
Värske kõrvenõges on tulvil vitamiine ja mineraale, peletab väsimuse ja annab energiat. Võid lisada nõgest smuutile, pirukatele, hautistele, küpsetistele. Smuuti valmistamisel võid nõgese lisada blenderisse töötlemata. Blender hakib ta nii peeneks, et nõges joogi sees ei kõrveta. Smuutil on lihtsalt veidi särtsu sees. Nõgest võib sarnaselt spinatile lisada ka pastataignale. Selleks purusta nõges enne köögikombainis või kupata kergelt läbi.
Naat on juba tuttav kevadine ärataja. Korja hästi noori lehti, mis ei ole veel avanenud, need on maitsvamad. Naati võid samuti lisada smuutidele, supile, omletile, pirukatesse, teha pestot jne
Nurmenukulehed on väga vitamiinirikkad. Korja nooremaid lehti ja lisa neid salatile.
Põdrakanepivõrsed näevad lähemalt vaadates välja nagu matsakad eksootilised palmikesed. Nad on mahlakad ja samuti pungil vitamiine ja toitaineid. Korja 10-15 cm pikkusi võrseid, mis ei ole veel väga lahti läinud. Sobivad lisada hakitult salatile ning teha neist nö vaesemehe sparglit. Selleks kuumata võrsed kergelt pannil võiga üle ja saad maitsva praelisandi.
Karulauk on samuti varakevadine virgutaja. Kuna karulaugu lehed on sarnased mürgisele maikellukesele ja aedades kasvavale sügislillele, korja teda vaid siis kui oled täiesti kindel.
Peeneks hakitud karulauk koos küüslaugu ja terakese soolaga on hea koostisosa maitsevõi valmistamiseks. Temast võib teha ka pestot, suppi, lisada salatitele.
]]>
Maikuus on kevad oma õigused täiega kehtestanud, loodus lokkab, rohi rohetab, kõik tärkab ja areneb. Ka korilane on elevil, nüüd saab ta loodusest jälle endale üht-teist kasulikku leida.
Üks armsamaid tee- ja ravimtaimi, mida mais leida võib, on nurmenukk. Tutvustamist ta ei vaja, lastena oleme ilmselt kõik nurmenuku kimbukesi vaasi korjanud.
Nurmenukuõied sobivad kuivatamiseks ning neist saab maitsva kuldkollase tee. Õietee toob leevendust köha puhul, suurendab higi- ja uriinieritust. Oluliselt tugevam toime on nurmenuku juurtel, mida tuleks koguda sügisel. Siiski maitseb õietee märksa paremini. Ärge unustage ka lehti. Nurmenuku lehed on hinnatud eelkõige suure C- vitamiini sisalduse poolest, mistõttu soodustavad nad tervenemist ja tugevdavad organismi. Lisage neid salatitele või krõmpsutage niisama. Võib ka talveks sügavkülmutada. Lehtede kuivatamisel ei ole suurt mõtet, sest kuivatades C- vitamiin hävib peaaegu täielikult. 
Mais- juunis alustab ka kuusk kasvuspurti ning okste tippudesse ilmuvad pehmed, aromaatsed, vaigused helerohelised kasvud. Kuusekasvud on korjamiseks parimad paari cm pikkuselt. Kuusekasvudel on mikroobi- ja põletikuvastane mõju, nende hapukas maitse tulenebki sidrun- ja askorbiinhappest (C- vitamiin), aromaatne lõhn aga eeterlikest õlidest.
Värskete võrsetega võib maitsestada joogivett. Selleks võiks neid enne muljuda, et eeterlikud õlid valla päästa. Head maitset annavad nad ka toiduõlile ja äädikale. Neid võib lisada smuutile, küpsetistele ja selle tarbeks talvele mõeldes ka sügavkülmutada. Palju kasutatakse ka kuusevõrsesiirupit, mis annab hea maitse salatikastmetele, lihamarinaadidele või tee sisse lisatuna.
Siirupid võib teha kahte moodi. Kuumutamata siirupi saad kui paned purki värsked võrsed kihiti suhkruga. Võrsed ja suhkru võiks panna umbes pooleks, kindlasti nii, et võrsed oleks kaetud, et ei tekiks kuivamist ega käärimist. Kinnist purki tuleks hoida külmkapis või jahedas keldris, aeg-ajalt võib loksutada. Nädalate möödudes hakkab suhkur sulama võttes kaasa võrsetest head maitsed ja toitained. Siirup on valmis, kui kõik suhkur on sulanud, siis kurna ja hoiusta valmis siirup külmkapis.
Kuumutatud siirupit võid teha ka kahte moodi. Kalla liitrile värsketele võrsetele liiter keeva vett, lase korraks keema ja jäta üleöö tõmbama. Järgmisel päeval kurna ja lisa liitri keeduse kohta üks kg suhkrut, võid lisada maitseks sidrunimahla või sidrunhapet. Kuumuta siirup läbi kuni suhkur on sulanud, kalla pudelitesse ja sulge õhukindlalt.
Või siis nii, et valmistamiseks keeda siirup veest ja suhkrust (1 l vett, 1 kg suhkrut). Pane nõusse 1 l võrseid ja kalla neile kuum siirup peale. Lase tõmmata. Mina tavaliselt jätan siirupi tõmbama üleöö. Jahtunud tõmmis kurna, lase korraks uuesti keema, võid lisada maitseks ka veidi sidrunimahla või – hapet ja kalla pudelitesse ning sulge õhukindlalt. Siirupi kuumutamise kestvusest sõltub ka siirupi värv, mida kauem kuumutada, seda tumedama siirupi saad kuid kaotad sisus, toimeained vähenevad. Mina olen siinkohal seisukohal, et ilu ei sünni patta panna ja eelistan pigem sisu välimusele. Kuumutan umbes 5- 10 min, et olla kindel paremas säilivuses. Kui tahan veidi tumedamat siirupit, peaks kuumutama vähemalt 30 min.
Kuusevõrseid võib ka kuivatada. Kuivatatud või ka sügavkülmast võetud kuusekasvudest tee valmistamiseks võta 1 kl vee kohta 2 spl kasve, lase tõmmata termoses 10-12 h ja juua 3 korda päevas klaasitäis köha leevendamiseks.
Sarnaselt kuusele võib koguda ka männikasve. Kasuta värskelt või kuivata talveks. Hästi mõjub ülemiste hingamisteede korral männikasvu aur. Võta 0,5 l keeva vee kohta peotäis kasve, lase paar minutit tõmmata ja saadki auru sisse hingata. Tee tegemiseks võta klaasi vee kohta 2 spl peenestatud kasve, lase korraks keema ja lase soojas tõmmata 45 min. Juua soojalt veerand klaasi korraga 4-5 korda päevas. Aitab köha puhul röga lahtistada. Männikasve võib kasutada ka nohu- ja köhasalvide valmistamisel.
Esimesed kollased õiekesed toob meile näha paiseleht. Paiseleht on antiseptiline ja põletikuvastane, rögalahtistav, mistõttu kasutatakse teda enamasti köhateena. Võib korjata nii lehti kui õisi, enamlevinud on siiski lehtede korjamine. Pane aga tähele, et esmalt paiseleht õitseb ja lehed ilmuvad hoopis hiljem. Lehti tuleb kuivatada tagurpidi asetatult ühekordse kihina ja kindlasti mitte segada, et vältida kuivatatud lehtede tumenemist. Ja nagu nimigi ütleb, sobib ta ka nahahädade leevendamiseks. Selleks aseta muljutud lehed haigele kohale.
Paiselehe „vanemat õde“, kaugelt vaadates sarnaste kollaste õitega võilille, leidub meil kasvamas igal pool. Korja võililleõisi kui soovid teha magusat õiesiirupit, nö võilillemett. Parema maitse huvides korja ainult kollaseid kroonlehti.
Siirupi valmistamiseks kalla liiter kollaseid kroonlehti üle keeva veega, lisa veidi sidrunit ja keeda vaiksel kuumusel umbes 20 min. Mina olen maitseks lisanud vahel ka vaniljekauna. Kurna ja lisa keeduse 1l kohta 1 kg suhkrut. Kuumuta vaiksel tulel kuni suhkur on sulanud ja siirup sobiva paksusega. Võilillesiirupit kauem kuumutades vesi aurustub ja saad paksema siirupi. Siirupit võid lisaks toitude maitsestamisele kasutada ainevahetuse korrastamiseks. Selleks võta enne sööki 1-2 spl siirupit.
Raviks tarvitatakse peamisel võilillejuuri, mida korjatakse sügisel alates septembrist või kevadel kuni õitsemiseni. Ürti kogutakse õitsemise ajal mais ja juunis. Kasutatakse eelkõige kergemate seedehäirete (kõhugaasid, täiskõhutunne) leevendamiseks. Juuretõmmis lahtistab sapikive ja mõjub hästi maksale.
Väike soovitus siia juurde. Kui käid looduses taimi korjamas, too endale võimaluse korral kaasa ka allikavett. Allikavesi on hea joogiks ja siirupid võiks ka allikaveega teha, siis on magus neste veel parem looduse and.
]]>